Fotohoolik

- Kuldne hommik...

Kus ta on?? Ma ju jätsin ta siia? Vöi on ta kapis? Laua all? Seljakotis?... Sulen silmad ja sorin hetki enda mälus. Nii, laadisin ta ära, panin ta laua peale, vötsin joonistusvahendid ja märkmiku ning läksin projektiruumi. Kuid nyyd teda pole! Mis jama on? Köik kohad on mitmeid kordi läbiotsitud ja ikka ei leia teda!...

Kolm tundi isiklikku vara otsides väsitab imekiiresti. Eriti siis, kui tegemist on minu jaoks väga tähtsa väljendusvahendiga – digikaamera. Kooliruumides inspektorit mängides hakkasid mötted keerlema fotograafia teemal...

Pildistamine on aja jooksul muutunud minu jaoks sisemise rahulolu yheks allikaks. See on loominguline protsess, mis annab vöimaluse seada eesmärgid ning need realiseerida – algus, löpp ja tulemus on mu enda määratleda. On väga meelepärane märgata, kuidas läbi enda tegevuse, konstruktiivse mötlemise, on syndinud midagi, mis pakub lisaks minule ka pildi vaatlejatele körgema väärtusega naudingut. Önnestunud pilt löikab vaatleja ymbruskonnast välja. Ta paneb mötlema, imestama, ning äratab inimeses emotsioone, kysimusi ja mälestusi. Fotograafia - see on nauding läbi silmade! :)

Poolteist aastat tagasi avanes mulle vöimalus digikaamera soetada. Alates sellest hetkest hakkasin oma ymbrust teistsuguselt vaatlema. Inimesed, objektid, valgus, varjud, detailid... need köik koos loovad ootamatul hetkel visiooni pildist. Mönikord on mul vaid etteaimav sisetunne, mis hoiab mind valvelolekus – tunnen, et miski on jäädvustamist väärt, kuid lihtsalt hetk pole loonud asjade sobivat omavahelist kooslust. Midagi on kas puudu vöi yle. Eelistan pildistamisel jääda märkamatuks, kuna interaktsioon pildistatavaga vöib ära rikkuda eripära, mida ma oma piltides taotlen.


Kui visioon on valmis ”purki panemiseks”, vötan oma kaamera, sätin valgustundlikkust hetkele sobivaks, korrigeerin hea pildi saavutamiseks enda asendit ja.... klips! klöps! Teen alati rohkem kui kolm pilti yhest ideest. Mönikord isegi kuuskymmend. Köik selle nimel, et pilt tuleks parem kui visioon alguses ette nägi. Kui tunnen, et nyyd pole enam midagi lisada, pakin kaamera ning jätkan oma eelmist tegevust. Hiljem, selleks sobival ajal, laen pildid arvutisse ja hakkan pilte sorteerima. Alguses kustutan köik ebaönnestunud pildid. Siis valin välja head ja keskmise kvaliteediga. Viimased lähevad ka prygikasti. Nyyd on silmi ees ainult head – nendest valin välja parimad. Mönikord jääbki alles vaid yks pilt. Kuid just see yks öigustab oma iluga enda olemasolu ning ylejäänud piltide kustutamise. Umeås veedetud kolme kuu jooksul olen teinud 2000 pilti, nendest yhe viiendiku olen säilitanud fotograafilistel eesmärkidel ning teise kooliprojektide jaoks.


Kas nyyd tuli löpp pildistamisele?...
Kus on mu digikaamera?...

Vaatan neljandat korda oma seljakotti. Arvuti jaoks möeldud tasku pöhjas puudutavad sörmed yht tuttavat eset...

Tsitaat

”The Perfect Martini, as an idea, has infinite possibilites. For me, the Dry Martini remains an American symbol of elusive perfection, a kind of pagan Holy Grail. The dedicated Martini drinker views this deceptively simple cocktail as a true fleeting, salvation... As in religion, one may not have actually witnessed the Conception of the Perfect Martini, but one accepts on faith that it excists, and that it takes away the sins of the earth.”

- Septembrikuu pildialbumeid vaadates meenus Helsingis toimunud Pete´i lyhike Martini-loeng :)

Halloween

Kuuejalgsed, siiami-kaksikud, kuradid, nöiad, miimikud, lambad, sandid, printsessid ja erikylalised teiseltpoolt lompi - Bush, Rumsfeldt ja Rice. Selline siis meil koolipidu reedel.

Huvitav, missugusel arvamusel on meist Disaini-Instituudi naabrusel elavad inimesed? Neil ju 16-aastane kogemus veidratest kujundusöpilastest...

Tsitaat

"I learned new word today. Atombomb. It was like a white light in a sky, like god taking a photograph. I saw it."

- Jim Graham (noor Christian Bale) filmist "Empire of the Sun" (Spielberg, 1987). Uskumatult hea rollisooritus Christiani poolt! Film kummitas mötteis juba 10-12 aastat, kui seda eelmine kord nägin. Sain löpuks vöimaluse selle täna uuesti näha! :)

Kohalikud veidrused

Teel Ålidhemi tuleb vastu sel sygisel valminud sild, mis yhes suunas löppeb ringteega ning teises kohtub söiduteega. Ma aga ei möista, milleks oli vaja lammutada 200 meetrit eemal olev sild uue vastu? Vana sild ristus teise ringteega (jah, nyydsest on kaks ringteed, teineteisest 200 meetri kaugusel) ning läks sealt edasi otse ylikooli haigla poole, teine ots aga sulas kokku peatee löpuga. Praegu peavad autod enne silla yletamist peateelt paremale pöörama, kohtuma esimese ringteega, söitma natuke edasi järgmise ringteeni ning alles siis pöörama haigla poole. Imelik...

Nädala pilt

Mönikord vöib töesti laest häid ideid leida! ;)